ITSPEA blogi

Suurim küberturbe ohuallikas Arvutiteta oleks tänapäeval võimatu tööd teha, pea igas vallas on vaja kas suuremal või väiksemal määral vaja arvuteid kasutada. Kui kunagi pidid ettevõtted muretsema füüsilise turvalisuse pärast, siis tänapäeval on suur tähtsus ka küberturvalisusel. Turvalisuse poole pealt võib rajada nii palju barjääre kui tahad, kuid tõsiasi on see, et alati nõrgimaks lüliks jääb kasutaja kes selles süsteemis tööd teeb. See, et kasutaja on nõrgim lüli ei ole üllatus, seetõttu on ka paljudes ettevõtetes kasutajatele antud tööarvutid milles on kasutajatel piiratud õigused ja ligipääsud. Sellise piiramisega saab ära hoida väga suure osa riskidest, kuna isegi juhul, kus keegi pahalane peaks ligi pääsema mõnele süsteemis olevale kasutajakontole, siis pole tal võimalik korda saata rohkemat, kui see, milleks kasutajal õigused on. Kui kasutaja õigused on õigesti piiratletud vaid tema tööalastele vajadustele, siis on ka lihtsam peale sissemurdmise avastamist analüüsida mis see si...

 Riigiülene keskne IT teenus Tihitpeale avalikus sektoris leitakse, et parim viis maksumaksja raha säästa, on erinevates kohtades asutusi konsolideerida. Idee poolest, saab seda tehes pakkuda sama teenust samadele inimestele, kuid odavamalt kuna teenus on standariseeritud ning kindlad tööprotseduurid tagavad kiiruse ja ühtlase kvaliteedi. See kõik kõlab hästi, aga nagu igas asjaski, ei ole tegelikult teema nii lihtne ja selge. Esimene küsimus peaks olema see, et mida üldse konsolideeritakse? Arvutitöökohtade konsolideerimine ei ole iseenesest keeruline, vastavalt vajadusele vastavalt võimas riistvara ning kõigile vastav dokk, monitorid ning hiire ja klaviatuuri komplekt.  Kõik see Microsofti keskse Active Directory teenuse otsa ja kasutajate haldamine ei ole ka probleem. Tundub ju kerge, aga mis siis kui keegi soovib kasutada Mac-i? Vastus on ju lihtne, ütled ei.  Mis siis, kui kellegil on vaja  Mac-i mis iganes põhjusel? Okei, teeme siis erandi. Nüüd aga, see e...

  Kasutajamugavus ja kasutatavus Tänapäeval on tarkvaraarenduse maastikul tihtipeale väga suur rõhk kasutajamugavusel, millest tulenevad paljud nõuded. Vastu vaielda sellele nõudele ei saa, kui kasutaja leiab, et rakendust on ebamugav kasutada, siis ta lihtsalt ei kasuta seda ning ettevõtte kaotab potentsiaaselt raha. Kuid sellel puhul on tegu vaid esmamuljega, kui kasutaja otsustab antud rakenduse poolt, siis on tähtis ka, et see oleks edaspidi mugavalt kasutatav ning usaldusväärne, et mitte kaotada kliente, kes on juba rakendust kasutamas. Samas on ka vaja rakendust uuendada, et tagada stabiilsus ning hoida uute arendustega ka kliendi huvi, kuna muidu võib mõni uus rivaalitsev rakendus, koos oma kellade ning viledega, turgu enda poole tõmbama. Kasutatavuse poolest tänapäeval üks hea asi on see, et üldiselt on enamus veebilehti suhteliselt sarnase paigutusega erinevate tegevuste puhul, mis teeb kasutaja jaoks tegevuste tegemise intuitiivseks. Kui sisselogimine on igal pool üleval ...

  Arendus- ja ärimudelid Tarkvaraarenduse vallas on töö jaoks vaja vaid arvutit ning toote kasutamise jaoks on ka vaja vaid arvutit, seetõttu annab see palju paindlikust nii sellele kuidas toodet arendada ning kuidas seda levitada. Kuna neid erinevaid mudeleid on palju võib tihti tekkida küsimus, et milline neist on parim? Isiklikult arendusmetoodikatest olen kogenud nii Scrumi kui ka kosemudelit. Kosemetoodikat kasutasin projekti puhul, mis oli juba 10+ aastat tagasi valmis arendatud ning edasised arendused ei olnud väga suured. Kuna nõuded ning tiim ei olnud väga suur, tundsin, et selline metoodika oli väga sobiv selle projekti kohta. Väikese tiimi tõttu polnud mõtet midagi agiilset teha kuna nii-kui-nii võeti tõid ette järjest ning kindlat teekaarti ei olnud. Scrum metoodikat olen ka kasutanud teise projekti puhul, kus arendati algusest uut rakendust. Sellel puhul tundus see õige, kuna uut asja arendades ilmneb tihti küsimusi ning vajadusi muudatusi teha ka isegi arhitektuurilis...

  Vaba tarkvara ning autoriõiguse surm Kui algues hakkasin lugema Eben Mogleni artiklit "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright", ei oleks osanud arvata, et tegemist on artikliga mis on kirjutatud 25 aastat tagasi.  Esimeses peatükis kirjeldatakse inimeste isikliku, kui ka inimühiskonna üldist suhtlust tehnoloogiaga, ning kuidas igapäevasel tööl ning suhtlemisel on järjest tugevam seos arvutitega. Seda lõiku lugedes mõtlesin, et kui keegi kirjutaks sama lõigu tänapäeval siis ma ei paneks seda isegi tähele, kuna isegi 25 aastat hiljem toimub ikka veel kiire areng. See pani omakorda mõtlema, et kas see areng üldse peatub kunagi mingis etapis? Autor kirjutatud artikli põhiosa puudutab aga seda, et kuidas autoriõigust kasutatakse kasumi eesmärgil, ning kuidas vaba tarkvara sobiks alternatiiviks, mis võtab võimu autoriõiguste ärakasutajatelt. Nüüd, 25 aastat hiljem, seda saamat teemat vaadates tundub, et tegelikuses väga midagi pole muutunud. Microsoft on j...

  Millist haridust omandada? Tänapäeval on igasugustel erialadel erinevaid võimalusi ennast täiendada, olgu see siis majandusalal investeerimiskoolitused, kokanduses kokaklassid või IT alal erinevad sertifikaadid. Olgu tegemist lühikese koolitusega või kõrgkoolis omandatud kraadiga, lõpuks need kõik on siiski osa haridusest ning sellega kaasnevatest teadmistest, mida saab kasutada mingitel kindlatel erialadel. Kuid kuna nii palju erinevaid võimalusi on, tekib tihti küsimus, et mis on kõige mõistlikum variant? Traditsiooniliselt kõige lihtsam hariduse omandamise järjekord on põhikool -> gümnaasium -> ülikool kuid tänapäeval on juba gümnaasiumile häid alternatiive mis annavad rakendusliku erialast haridust lisaks gümnaasiumiharidusele. Siinkohal võin tunnistada, et ei ole väga tuttav kutsekoolidega, aga nii palju kui olen kokku puutunud inimestega, kes on sellist haridust omandanud, ei ole jäänud muljet, et tegu oleks üldsegi halva variandiga. Loomulikult on kõige populaarsem v...