Nädal 10

 Vaba tarkvara ning autoriõiguse surm

Kui algues hakkasin lugema Eben Mogleni artiklit "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright", ei oleks osanud arvata, et tegemist on artikliga mis on kirjutatud 25 aastat tagasi. 

Esimeses peatükis kirjeldatakse inimeste isikliku, kui ka inimühiskonna üldist suhtlust tehnoloogiaga, ning kuidas igapäevasel tööl ning suhtlemisel on järjest tugevam seos arvutitega. Seda lõiku lugedes mõtlesin, et kui keegi kirjutaks sama lõigu tänapäeval siis ma ei paneks seda isegi tähele, kuna isegi 25 aastat hiljem toimub ikka veel kiire areng. See pani omakorda mõtlema, et kas see areng üldse peatub kunagi mingis etapis?

Autor kirjutatud artikli põhiosa puudutab aga seda, et kuidas autoriõigust kasutatakse kasumi eesmärgil, ning kuidas vaba tarkvara sobiks alternatiiviks, mis võtab võimu autoriõiguste ärakasutajatelt.

Nüüd, 25 aastat hiljem, seda saamat teemat vaadates tundub, et tegelikuses väga midagi pole muutunud. Microsoft on jätkuvalt turuliider ning Windows on jätkuvalt kõige laialdasemalt kasutatud platvorm. Sama seis jätkub ka meediavaldkonnas, kus koopiaõiguste omanikud laiavad enda intellektuaalomandiga ning võtavad kraest kinni kõigil, kelle puhul neile tundub, et üritatakse nende rahakoti kallale tulla, olenemata tõelistest motiividest.

Artiklis tundub Linux kui päästeingel, mis tuleb klaviteetse tarkvaraga ning kõrge usaldusväärsusega, ning kuigi see on tõsi, reaalsuses on tänapäeval suutnud Linux avaldada suuremat mõju vaid serverite poole peal, kuid tavakasutajad peavad seda võõraks ning ei soovi enda tuttavate operatsioonisüsteemide pealt ümber õppida.

Kõike seda lugedes võib tekkida nördimustunne, et kõigest artiklis avaldatud lootusest hoolimata pole viimase kahe ning poole kümnendiku jooksul midagi väga muutunud. Kuid samas, kui mõelda igasuguste ACTA ning selle taoliste katsete tugevdada haaret autoriõiguste üle, ning nende läbikukkumisele, võib olla vähemalt rahul, et ei ole olukord hullemaks läinud.

Vaba tarkvara elab ka jätkuvalt tugevalt, eriti just tarkvaraarenduses. On olemas lõputult nii frontend kui ka backend raamistikke, mida kasutab pea iga veebirakendus tänapäeval. Nende raamistike kõik kood on avalik ning igaüks võib neid mudida kuidas tahab ning nende põhjal luua enda rakendusi. 

Kuigi NodeJS "dependency hell" võib vahepeal väga tüütu olla arendades, pani selle artikli lugemine mind samas ka hindama seda, et kõik need võimalused on vabalt kasutada ning iga rakenduse arendamiseks ei pea enne 100 eeldust arendama.

Kuigi vaba tarkvara revolutsioon ei ole veel tulnud ega seda pole ka veel kuskil silmapiiril, ei ole ka veel autoriõiguste düstoopia võtnud kontrolli meie tarkvara üle. Kuigi IT-teadlikud inimesed kasutavad tihti vabal tarkvaral põhinevaid tööriistu, siis suur enamus arvutikasutajatest kasutavad seda millega nad on tuttavad, ehk jätkuvalt kehtib status quo.