ITSPEA blogi

  Kasutajamugavus ja kasutatavus Tänapäeval on tarkvaraarenduse maastikul tihtipeale väga suur rõhk kasutajamugavusel, millest tulenevad paljud nõuded. Vastu vaielda sellele nõudele ei saa, kui kasutaja leiab, et rakendust on ebamugav kasutada, siis ta lihtsalt ei kasuta seda ning ettevõtte kaotab potentsiaaselt raha. Kuid sellel puhul on tegu vaid esmamuljega, kui kasutaja otsustab antud rakenduse poolt, siis on tähtis ka, et see oleks edaspidi mugavalt kasutatav ning usaldusväärne, et mitte kaotada kliente, kes on juba rakendust kasutamas. Samas on ka vaja rakendust uuendada, et tagada stabiilsus ning hoida uute arendustega ka kliendi huvi, kuna muidu võib mõni uus rivaalitsev rakendus, koos oma kellade ning viledega, turgu enda poole tõmbama. Kasutatavuse poolest tänapäeval üks hea asi on see, et üldiselt on enamus veebilehti suhteliselt sarnase paigutusega erinevate tegevuste puhul, mis teeb kasutaja jaoks tegevuste tegemise intuitiivseks. Kui sisselogimine on igal pool üleval pare

  Arendus- ja ärimudelid Tarkvaraarenduse vallas on töö jaoks vaja vaid arvutit ning toote kasutamise jaoks on ka vaja vaid arvutit, seetõttu annab see palju paindlikust nii sellele kuidas toodet arendada ning kuidas seda levitada. Kuna neid erinevaid mudeleid on palju võib tihti tekkida küsimus, et milline neist on parim? Isiklikult arendusmetoodikatest olen kogenud nii Scrumi kui ka kosemudelit. Kosemetoodikat kasutasin projekti puhul, mis oli juba 10+ aastat tagasi valmis arendatud ning edasised arendused ei olnud väga suured. Kuna nõuded ning tiim ei olnud väga suur, tundsin, et selline metoodika oli väga sobiv selle projekti kohta. Väikese tiimi tõttu polnud mõtet midagi agiilset teha kuna nii-kui-nii võeti tõid ette järjest ning kindlat teekaarti ei olnud. Scrum metoodikat olen ka kasutanud teise projekti puhul, kus arendati algusest uut rakendust. Sellel puhul tundus see õige, kuna uut asja arendades ilmneb tihti küsimusi ning vajadusi muudatusi teha ka isegi arhitektuurilisel t

  Vaba tarkvara ning autoriõiguse surm Kui algues hakkasin lugema Eben Mogleni artiklit "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright", ei oleks osanud arvata, et tegemist on artikliga mis on kirjutatud 25 aastat tagasi.  Esimeses peatükis kirjeldatakse inimeste isikliku, kui ka inimühiskonna üldist suhtlust tehnoloogiaga, ning kuidas igapäevasel tööl ning suhtlemisel on järjest tugevam seos arvutitega. Seda lõiku lugedes mõtlesin, et kui keegi kirjutaks sama lõigu tänapäeval siis ma ei paneks seda isegi tähele, kuna isegi 25 aastat hiljem toimub ikka veel kiire areng. See pani omakorda mõtlema, et kas see areng üldse peatub kunagi mingis etapis? Autor kirjutatud artikli põhiosa puudutab aga seda, et kuidas autoriõigust kasutatakse kasumi eesmärgil, ning kuidas vaba tarkvara sobiks alternatiiviks, mis võtab võimu autoriõiguste ärakasutajatelt. Nüüd, 25 aastat hiljem, seda saamat teemat vaadates tundub, et tegelikuses väga midagi pole muutunud. Microsoft on j