Nädal 8

 Millist haridust omandada?

Tänapäeval on igasugustel erialadel erinevaid võimalusi ennast täiendada, olgu see siis majandusalal investeerimiskoolitused, kokanduses kokaklassid või IT alal erinevad sertifikaadid. Olgu tegemist lühikese koolitusega või kõrgkoolis omandatud kraadiga, lõpuks need kõik on siiski osa haridusest ning sellega kaasnevatest teadmistest, mida saab kasutada mingitel kindlatel erialadel. Kuid kuna nii palju erinevaid võimalusi on, tekib tihti küsimus, et mis on kõige mõistlikum variant?

Traditsiooniliselt kõige lihtsam hariduse omandamise järjekord on põhikool -> gümnaasium -> ülikool kuid tänapäeval on juba gümnaasiumile häid alternatiive mis annavad rakendusliku erialast haridust lisaks gümnaasiumiharidusele. Siinkohal võin tunnistada, et ei ole väga tuttav kutsekoolidega, aga nii palju kui olen kokku puutunud inimestega, kes on sellist haridust omandanud, ei ole jäänud muljet, et tegu oleks üldsegi halva variandiga.

Loomulikult on kõige populaarsem variant erialalise hariduse omandamiseks minna kõrgkooli peale gümnaasiumit. Kuna tegemist on kõige populaarsema variandiga, siis see tundub ka paljude jaoks ka kuidagi kõige kindlam variant mistõttu tihti muid alternatiive ei kaalutagi. Selle valiku juures on ka see eelis, et kui kutsekooli minnes peab juba tegema mingisuguse erialalise valiku peale põhikooli, siis gümnaasiumisse minnes saab seda valikut kolm aastat edasi lükata. See ei tundu nagu väga suur eelis, aga ma arvan, et see on tihti väga suur faktor, kuna ma kujutan ette, et väga paljud noored isegi veel peale gümnaasiumit ei tea täpselt, mida nad õppima tahavad minna.

IT-alal tööd otsides tihtipeale kõige tähtsamaks osutub see, et mida inimene reaalselt oskab, ning kui hästi ta suudab tööle kandideerimisel enda oskusi väljendada, olgu see kas siis mingit testülesannet lahendades või intervjuul tehnilisi asju kirjeldades. Kuid tänapäeval võivad olla spetsialistid, kelle järgi on suur nõudlus ka täielikult ise õppinud ilma, et oleks kõrgkooli astunud. Oskuste näitamiseks aitavad ka erinevad sertifikaadid, mis tõestavad tööandjale, et inimesel on mingi kindel kompetents omandatud ning hea arusaam antud sertifikaadi domeenist.

Aga siiski, milline haridus siis parim on? Sellisele küsimusele ma arvan, et vastust ei leidu. Eriti IT-alal, kus tehnoloogiad ning praktikad muutuvad kiiresti. Isegi neil, kes on kümme aastat tagasi mingisuguse hariduse omandanud, on vajadus hoida näppu pulsil ning teada tänapäevastest tehnoloogilistest võimalustest ning osata neid enda töös ära kasutada.