Nädal 7

 Millist litsentsi valida?

Igapäevaelus olen suhteliselt kindel, et tarkvara installides enamus inimesi ei vaevu lugeda seda pikka tekstijada mis ilmub ette selles kohas, kus tuleb "Accept" nuppu vajutada. Mõni isegi ei pruugi teada, millega nad nõustuvad, ning kui aus olla siis ega mina ka ei julgeks väita, et tean mida kõike kokku lubanud erinevatele ettevõtetele olen.

Kuid kui enda tarkvara peaks kunagi soovima levitada, siis mis ise sinna kasti peaks kirjutama? Õnneks on litsentsid milles on ette kirjeldatud sõnastus, et ei peaks ise liiga palju mõtlema aga kuna litsentside maailm on suur ja kirju siis võib olla keeruline mõista, millist litsentsi enda olukorras peaks eelistama.

Tarkvaralitsentsid võib jagada kahte suuremasse kategooriasse, suletud lähtekoodiga programmid ning avatud lähekoodiga programmid. Suletud lähekoodi puhul kasutatakse enamasti EULA litsentsi, mis kaitseb erafirma intellektuaalset omandit ning keelab programmikoodi lähemat uurimist. EULA kaitseb erafirmat ka juhul, kui tarkvara valesti kasutades peaks kasutaja kannatama mingisugust kahju. Nagu näha, siis EULA enamasti kaitseb tootja huve ning kui kasutaja soovib tarkvara kasutada siis peab lihtsalt nõustuma tingimustega.

Avatud lähtekoodiga rakenduste puhul tekivad uued nüansid just levitamise ning kellegi teise koodi põhjal uute rakenduste valmistamisel. Üks suurim nendest nüanssidest on copyleft, mis siis tähendab seda, et ühe rakenduse põhjal loodud iteratiivsed rakendused peavad säilitama algse rakenduse õigused levitamisel. Üheks populaarseimaks selliseks litsentsiks on GNU GPL litsents. Alternatiiv on aga see, et avatud koodiga rakendust võivad kasutada kõik, ükskõik mis otstarbel ning iteratiivsed arendused ei pea olema vabalt kättesaadavad, mis lubab ka erafirmadel oma eesmärkideks võtta aluseks avatud projektid ning neid suletult kasutada.

Võiks kõigi nende erinevate variantide plusse ning miinuseid arutada, aga objektiivseid plusse ega miinuseid otseselt ei ole, vaid pigem plussid ja miinused sõltuvad vastavalt vajadusele ning rakenduse looja soovidele. Puhtalt kasumi teenimise eesmärgil midagi arendades ei kipu ettevõtted koodi jagama, kuid kui keegi arendab soovides mingit uudset lahendust maailmaga jagada siis suletud lahendus ei sobi kohe üldse.